Visaginas on täiesti ajuvabalt äge ja unikaalne linnakene, mis on ehitatud omal ajal Ignalina tuumajaama ehitajate ja hiljem töötajate jaoks. See asub sügaval männimetsas kauni järve kaldal. Põhimõtteliselt karuperse, aga kirssidega.

“Mina nii ei suuda!” hingeldas Urva telefonitorusse. “Läheme kasvõi lühemaks ajaks ja kusagile ligemale,” niutsatas ta ja jäi hinge kinni pidades mu reaktsiooni ootama. Meel läks nii haledaks, et lubasin Mutile ängi ära briifida. Edasine on juba meie niigi reljeefset sloganit veelgi enam väestav ajalugu.