Selleks ajaks, kui üksipäini mööda vanalinna ringi silkav Muti oli lähima ruutkilomeetri sisse jääva arhitektuuriinfo aplalt endasse ammutanud ja ajusagarate vahele talletanud, oli mul juba selline säde silmis, et võta või pliidile tuld.

Ma olen aus – ühistransport ja mina ei sobi kokku. Kolm aastat igapäevast bussis ja rongis istumist jätsid hinge rohkem armid kui mälestusi. Ja siis otsustas elu nalja teha – sain auhinnaks reisikrediidi, mille kulutasin... rongipiletitele! Terve tripp Poola rööbastel. 😱